inimesed on ühed sellised erilised asjad ma ütlen. neil on kalduvus mulle hirmsasti meeldida. igaüks oma looga, oma isikuga ja oma "veel selle millegagi"
kui ma ise enda elu vaatan siis vahel tundub see justkui selline tänav, kust inimesed läbi käivad. kõiksugu erinevad inimesed, kellel mu tänavale asja on. osad on sünnist saati seal elanud, osad ajutiselt kolinud, osadel on lihtsalt asju ajada siin minu tänavanurga peal. absoluutselt vahva on neid vaadata, nendega oma elu jagada ja teada saada, kes nad õigupoolest üldse on.
vahel on aga nii, et miskipärast arvestad, et mõni inimene jääb su tänava peale hoopis kauemaks ajaks kui ta tegelikult ise plaanib, saab või tohib. tule ja läheb, liiga kiiresti.
mõni jätab mälestused, mõni võtab hoopis osakese sinust kaasa.
kõige sellega ilma keerutamata tahan ma vist öelda, et ma vihkan kilomeetreid inimeste vahel. nii ruumi kui aja kilomeetreid. ükskõiksuse kilomeetreid ka.
hoopis lähemal tahaks olla.
No comments:
Post a Comment