Sunday, January 13, 2008

õnnelik ja päris rõõmus:)


Ma olen õnnelik, kui ma vaatan inimesi enda ümber. Kui ma vaatan inimesi, kes otsivad.

Ma olen õnnelik kui tunnen, et lähen Jumalale lähemale.

Ma olen õnnelik, sest mul veel on, mida anda.

Ma olen õnnelik, sest Jumalal on mulle veel anda.

Ma olen õnnelik, sest mul on kellega jagada.

Ma olen õnnelik, sest mul on kõige hämmastavamad õed ja vennad.

Ma olen õnnelik, sest mul on kellelt õppida.

Ma olen õnnelik, sest tean, et on palju veel ees.

Ma olen õnnelik, sest inimene on võimeline muutuma.

Ma olen õnnelik, sest armastan.

Ma olen õnnelik selle kõige lihtsuses.

Ma olen õnnelik, sest selle kõige keskel on rahu.

Ma olen õnnelik, sest inimene on lõputu sügavusega. ma võin minna ja teda tundma õppida.

Ma olen õnnelik, et on veel lapsi, kes lihtsas usalduses sirutavad käed välja.

Ma olen õnnelik, sest minus on veel uudishimu.

Ma olen õnnelik, sest ma ei ole üksi.

Ma olen õnnelik, sest õnnelik polegi üldse keeruline olla.

Sunday, December 23, 2007

minu jõulud.


homme on jõulud. kohe see päris vana hea kuuselõhn-jõuluvana-pere-sealiha-jõulud. viimasel ajal kõik räägivad kuidas neil sellest jõulusaginast täiesti villand on. veider on see, et mul ei ole. üldse mitte kohe. võibolla pole piisavalt palju kaubakeskustes aega veetnud lihtsalt, aga mulle jõulud meeldivad. äkki see põhjus peitub selles, et kui üksi elad siis nagu ootad seda hetke, kus o kõigil jälle üks hea põhjus kokku tulla, kõik tulevad tagasi koju, kusiganes kaugel nad ka olnud ei oleks. ja isegi kui see on kohustuslik - ongi olemine kuidagi rõõmsam.

samas jõuludel ootan ma alati midagi erilist. väikest jõuluimet. ma isegi pole veel aru saanud, mis see olla võiks. ehk sel aastal?


ma vaatan oma pere ja kodu ja mõtlen, et see on ka siiski üks suur-suur ime. ma vahel ei suuda ära hämmastuda, kuidas Jumal on mind niiviisi õnnistanud. tunnen, et mul on selline kodu, mida võib kutsuda koduks selle parimas tähenduses. eile tegin väikese vennaga piparkooke ja täna istusime emaga suures toas ja rääkisime asjadest, elust, inimestest, armastusest, Jumalast. mingi rahu on siin majas ja nendes inimestes, mida mitte kunagi varem pole olnud. Mina ju tean, et see on Jumal.

tobe on see ainult, et kuigi see on tähtis mitte võtta asju iseenesestmõistetavalt siis teisest küljest see tekitab südamesse sellise väikese hirmu. hirmu kaotada. vahel on see väike hirm päris suur ja päris valus ka. siiski Jumala sõnal seismine annab kindlust ja teadmist, et... kõik on täpselt nii kui peab. Rahu. ja mitte ainult jõulude puhul. sest Taevas ju teab.