Mul on juba pikemat aega probleeme asjade mõtestamise ja sõnastamisega.
näiteks.
Kuidas sa nimetad seda tunnet, seda hetke kui midagi nagu paneb sinu sees midagi liikuma. Näiteks kuulad muusikat, kuulad ja kuulad. ja siis ühtäkki kuuled midagi, mis teeb sinu sees kohe mitu jõnksu. ma mõtlen, et kui minu sees oleks keeled, siis justkui see miski mängiks nendel.
mis hetk see on?
see on selline naudingu tunne ja selles on mingi inspiratsioon. See paneb midagi sinus liikuma ja samas tunned, et julge või taha hingatagi.
Loed juhuslikku luuletust ja siis. siis hakkab pihta jälle. midagi sai sulle pihta. ja tunned jälle. või teater või film. või hetk või vaade. või inimene või mõte.
see vist on mingi loomingulisuse toitmine.
võiks ju öelda, et mida "rääkis mu vastu". aga tihti ei saa aru üldse, mida see ütleb. pigem justkui mängib sinuga. mõistus ei taju, aga midagi su sees kuskil seal tajub. saab ehk koguni aru.
Ma ise nimetan seda hetke nii - "ilus hakkas" - sest paremat pole suutnud mõelda.
esteetiline nauding või insipiratsioon või..või..mis. inspiratsioon aga peask inspireerima millekski. midagi alustama või motiveerima.
kummaline tunne on aga see. mingid noodid hakkavad mängima ja mängivad sinu sees. sinu kulul ehk isegi. ise ainult kivistud ja koged.
öeldaks, et parimad teosed loovad sinus uusi. sel hetkel aga kui ilus hakkab otsekohe ei väljendu sinus eneses midagi.
ehk on see tunne siis hoopis seemne istutamine loominguks, kujundab midagi sinu sees.
või teeb lihtsalt pai.
Vaatasin täna ETVst tantsufilmi From Time to Time, mis on tehtud Joni Mitchelli muusikale. Ja ilus hakkas.
võta siis nüüd kinni.
(see foto teeb ka minuga nii. õigemini selle foto tegemise hetkel oli nii)
