miski rõõm on minus tagasi ma tunnen. võibolla on asi kevades. aga siiski. täna oli jälle üks ütlemata hea päev. eks üldiselt need head päevad koosnevad lihtsalt kõige toredamatest inimestest. enne kirjutamist pean ka ütlema, et kell on umbes 2 ja ma olen 4h maganud eelmine öö ja palju kohvi joonud. ehk siis järgnevad eest ma 100% vastutust ei võta:)
päeval olin türil noortejuhtide konverentsil Samm edasi. väga lahe üritus. ja väga lõbus ka:) tore näha üle Eesti inimesi, kellel südames midagi muuta, midagi anda, ennast pühendada. tahaks veel et sellistes kohtades võiks veel rohkem inimesi erinevatest kogudustest esindatud olla, et tõesti teineteiselt õppida ning aidata. aga täna oli ka hea. Jumal räägib ja on kohal ning täiesti absoluutselt tuntavalt. see rõõm, rahu ja vabadus mida enda ellu paluma olen hakanud, tasahilju tõepoolest hiilib ligi. Ja ma olen Jumala võimsust ja suurust hakanud hoopis teisiti tajuma. inimestel on üldse aukartust vaja meeldetuletada. mulle vahel tundub, et kipume tihti natuke liiga ninatargad olema oma elude suhtes ning jätame Tema tööle liiga vähe ruumi. ehk inimesele ei ole nii omane kellegi suhtes aukartust tunda, alistuda. Kristliku eluga harjunud olles on tihti rohkem selline buddy-jesusi värk. mis on väga õige -Jeesus on meie kõige lähim sõber. Aga samuti on Ta kõige algus ja ots. A j O. Ta on kõik. Seesama Iisraeli Jumal. VT lugemine aitab mul vahel seda pilti Jumalast tasakaalu saada selles suhtes. Ta on hea, ja kõikvõimas, jõuline, suur...ja rohkem veel.
Õhtu sai veedetud Kristjani sünnipäeva pidades, mis oli ka nii armas. ma vaatan lihtsalt neid inimesi ja mõtlen, et ma päriselt armastan neid. sest neid ei ole üldse raske armastada. ja see sõprade seltsis veedetud aeg kuidagi mõjub nii värskendavalt ja hästi. kahju et igapäeva elu kuidagi nii mööda läheb, et väga tihti ei satugi paljudega kokku. aga nad kõik jäävad. mitte vaid need keda täna nägin vaid mitmed veel. ka need, kes kaugemal. ma isegi ei tea palju mina jään, aga nemad jäävad. hästi sügavale ja hästi südamesse.
